neljapäev

Got to love them...

 Meeting output

Random topic:

Heili still has a rat (Daniel-son) and a new Moldovian boyfriend (Alexandru). Triin has a turtle like animal who does not live in the water. Kerstin's week has been really-really busy but she went to her friend's place to play boardgames. Mart does not have any pets but he really liked the TED conference. March 19 Basia is going to a concert and she asked others to join! She will send the information to the list. Dagmar has done a lot of work for the paper, she is so stressed that she didn't understand what lecture she was in. Triinu has been studying astronomy (Sorry, I got confused after the second sentence...) Liisi is going to Poland!!! (We are sad too.) Vesse is waiting for St Patrick's Day. 


inimesed

Vahel on hea teada, et ka teised inimesed minu kõrval on inimlikud ja neil on samasugused tunded ning nõrkused. Isegi kui nad tunduvad külmad ja hoolimatud, siis kusagil on ometi ka nende mõttepunkt. Isegi kui nad seda sulle teadlikult ei ava. Isgei kui sa vaid natuke sisse saad piiluda - on jube põnev.
Varastatud mõte: "In three words I can sum up everything I've learned about life: it goes on." (Rober Frost)

reede

Muinasjutt tüdrukust ja tibust



Loen jätkuvalt maj. arv ja "seda" raamatut. Seal on lihtsalt nii palju asju, mida tahaks meelde jätta ja enda omaks pidada.

 Pühade ajal, aga muutus populaarseks küsimus, aga "miks Sina liha ei söö." ( Siin kohal palun silme, ette manada onu Sam´i poster "we want you") Ma tõesti tahaksin mõnikord küsida, aga miks sina sööd? Kas sellepärast, et vanemad kunagi ütlesid, et siis sa kasvad suureks ja tugevaks? Kas sellepärast, et kõik söövad? Kas sellepärast, et see on mugav  ja hea, kuna maitseainete rohkuse all ei ole nagunii aru saada, mis see täpselt on. Või sa pole kunagi mõelnud, et äkki ei peaks?
Selle tüdruku pilt jäi mulle alguses silma, kui nunnu laps mängimas ja alles siis tibu ja alles siis hakkliha. Reklaamid ja photoshop suudavad sööta meie ajju ettekujutuse, et see on ilus. Kunstilisest küljest jah, aga mulle tuleb seda pilt vaadates meelde ka hiinlasest "sõber" Sam, kes kassi praadis.
Mul on tegelikult veel sõpru, nad praevad ka muid loomi.
Ma kujutan ette selle tüdruku vanemaid kööki jooksmas ja ahetamas "kallis laps, mida sa teed!" Arvatavasti on ta vaadanud mõnda multikat ja arvas, et tibu on kohe jälle ühes tükkis. Siis paitavad vanemad (ma arvan, et ta on lapsendatud Hiinast USAsse) kordamööda tüdruku pead ja mõtlevad endamisi, kui suure heateo nad lapsendades on teinud. Tüdruk lubab, et ta enam nii ei tee ja vanemad võtavad poekottidest välja grillkana, et see 10 min. ahju panna, et siis pärast rasket tööpäeva einestada.  Ja kui tibu ei oleks hakklihamasinas lõpetanud, siis oleks ta peagi mõne teise pere grillkana.

kolmapäev

Tere

Hommik, mitte päris, enne oli. Ma olen viimase nädala elanud üpris kummalise avastusega. "Õnnestumine ja ebaõnnestumine on ju sama mündi kaks külge." Ja euroga pole sellel midagi pistimist.  Kliimasoojenemine ei vaeva mind kindlasti nii palju kui hirm, et ma ei jõua kunagi kõiki häid raamatuid läbi lugeda.

Lugemiseni

-L-

Elu on roosa lill

Ootab huviga homset power breakfast´i!
Pärast "ma-ei-viitsi-taha-jõua-kõik-on-nõme-leia-kohe-kiiresti-motivatsioon" nädalat olen hakanud ligitõmbama meeletus koguses positiivseid materjale ja mõtteid.

I´m moving on ...

esmaspäev

Väike prints

Südamest tulev “jah” on võimalik öelda vaid siis, kui tunneme, et meil on vabadus öelda “ei”. 
  --Jesper Juul




Ja nii ongi. Igasugune surve tapab minu jaoks soovi midagi südamest teha. Samas ei ole mul arvatavasti ka kunagi võimalik, teha ainult neid asju, mida ta tahan. alati on midagi, mis tuleb ära teha. Sellisel juhul vist saabki mõjutada vaid enda suhtumis asjasse. 
Jõudsin täna jälle sellesse faasi, et ma magasin sisse (loe: ei ärganud kell 4). Tabasin natuke hilja, et kell 8 on statistika töö ning kell 11 õigekeelsus. Oh! neid armsaid komasid ja rektsioone. 
Uitasin AIESECI andmebaasis ja vaatasin lennukipileteid, selle asemel, et reaalsuses oma uurimustööd kirjutada. Tahaks ära, tahaks kuhugi kaugele kaugele. Kusjuures ma ei tea isegi miks. Kummalisel kombel olen ma õnnelik selle üle, mida ma teen, kellega ma teen ja kus ma teen. Lihtsalt mõnikord tundub, et ma teen liiga paljusid asju ning ei suuda ennast piisaval määral distsiplineerida, et kõiki asju täiega teha ja ma ei oska/taha asju poolikult teha. Samas let´s face it Ma ei jõua never ever teha kõike 100%. Kas teha? mitte teha? milleks teha? Vaatan vist õhtul uuesti Secret´i filmi ja koostan järjekordse nimekirja asjadest, mis vajavad minu tähelepanu ning tegemist.


Istun Verneris ja vaatan, kuidas lumehelbed akna taga langevad. 


"Inimesed sinu kodus," ütles väike prints, "kasvatavad viis tuhat roosi ühes aias... ja nad ei leia, mida nad otsivad..."
"Nad ei leia seda," kostsin ma.
"Ja ometi võiksid nad leida seda, mida nad otsivad, ühestainsast roosist või tilgast veest..." 
See on lihtsalt nii tõsi ja nii lihtne.
 

teisipäev

Siin ma istun ja astun, olen ja loen

Siin ma istun ja astun, olen ja loen. Ameerika mäed hakkasid jälle pihta. Ma ei osa öelda, miks mõjuvad takistused mulle mingis faasis motiveerivalt. Kusjuures eriti siis kui mul on endast juba suva, aga ma näen kuidas teised inimesed sama asja pärast pingutavad ning midagi ei juhtu.

 

“All The Woulda-Coulda-Shouldas
Layin' In The Sun,
Talkin' 'Bout The Things
They Woulda-Coulda-Shoulda Done...
But All Those Woulda-Coulda-Shouldas
All Ran Away And Hid
From One Little Did.”

  S.Silverstein