Peavaludehoog on kergelt raugenud, mis on äärmiselt poitiivne. Eile sai siis hooaja koma maha pandud ja täitsa lõbus oli. Sauna me kahjuks ei jõudnud, aga tantsida sai see eest pool ööd ja mõned veel kauemgi. Kuigi ma ei kujuta hästi ette, kuidas ma Otti norskamist ja täisvõimsusel kõlareid arvestades üldse magama jäin. Jõulupidude hooaega sai, aga ühtlasi avatud ja kui keegi soovib omale metallist suusatavat lumememme siis olge lahked. Mul on pakk ka veel alles :D
Lauri sünnipäevale ja Irl seminaarile ei õnnestunud jõuda, aga järgmine kord. Millegi pärast toimuvad kõik asjad alati korraga.
Kaasa arvatud lumesulamine, mis tähendab, et missioon "Kummikud" vajaks suuremat tähelepanu.
Hoolimata kergest väsimusest on mul lihtsalt üli-üli-üli hea tuju.
Mõnusat pühapäeva
pühapäev
neljapäev
Random
Ma olen ära joonud umbes 3 tassi, mustika-vaarika ülitervistavat vitamiinidest pungil, teed. Don´t feel any better.
See peaaegu haige staadium häirib mind kohutavalt. Kuna ma juba poole päeva pealt koolist põgenesin sain natuke magada, aga uni on ikka :D
Kuidagi ei viitsi oma asjadega pihta hakkata oeh... samas ega erilist valikut ka pole.
Ning see Türgi reisikiri on ka tiba poolik, ma kardan, et ma unustan pooled asjad ära enne kui see kunagi paberile saab.
Kiisu ärkas, ma lähen lasen ta välja ja hakkan õppetöögapihta, või vähemalt plaanis on pärast tassikest teed...
See peaaegu haige staadium häirib mind kohutavalt. Kuna ma juba poole päeva pealt koolist põgenesin sain natuke magada, aga uni on ikka :D
Kuidagi ei viitsi oma asjadega pihta hakkata oeh... samas ega erilist valikut ka pole.
Ning see Türgi reisikiri on ka tiba poolik, ma kardan, et ma unustan pooled asjad ära enne kui see kunagi paberile saab.
Kiisu ärkas, ma lähen lasen ta välja ja hakkan õppetöögapihta, või vähemalt plaanis on pärast tassikest teed...
laupäev
Türki-minek, olek, tulek
Kuı nüüd ausalt kõık ära rääkıda nii nagu oli...
Kõik algas ühel külm esmaspäeva hommikul hõrdealt asustatud bussijaamast, kust väljuvad kõik bussid mingil seletamatul põhjusel peroonilt number 4. Nii ka minu kaua oodatud Eurolines.
Umbes poole 5 tunnisest teest kuulasin sunniviisiliselt pealt ühe Narvalanna suhte probleemi. Kuidas ta mehe sõbrad ta riided ja isegi meigi ära varastasid. Veidi enne piirile jõudmist helistas Ave ja ütles, et ei saa oma piletit ära muuta ning me lähme Kadriga kahekesi. Oh well that´s life.
Tal polnud kehtvat passi nagu pühapäeva õhtul selgus ning esmaspäeva hommikul kell 5 ei ole just suurt lootust seda ka saada.
Rııa lennujaamas selatasın oma kallıle kaasmaalasele, kuıdas ma tean, et nüüd peaks check ını tegama jms. Ma eı kujutand, ette kuıdas ta üksı tagası tuleb, ta eı händlind ıkka erıtı mıdagı seal, aga enne näe imet inimesesse peab uskuma. Ta suutıs oma boardıng passı ımmıgratsıoonı ara kaotada, nıı et me pıdıme tagası mınema ja ega see just väga lihtne polnud. Ta on tıba ımelık. Eı raagı just hästı ınglıse keelt ja hakkab aegaajalt karjuma, kuı mına juba ära ehmatan sııs ma eı tea, mıda võõrad veel arvavad. Kuid sellega harjub ära ning mõnes mõttes on ta üllatavalt leidlik.
Minu esimene küsimus, et miks ta siin on sai vastuse kui Claire ütles, et neil oligi algselt plaanis kutsuda igast osaljariigist ka keegi, kellel on mingi puue. Eesti näitas siin kohal ilmselgelt üles erilist initsatiivi:D
Ankaras bussipeale minnes avastas Kadri, et on jättnud on paberid lennukısse ja me pıdıme taas tungıma läbı turvavaravate jms. Nıng hetk parast seda kuı tüüp läks lennukı kohta ınfot saama avastas Kadri, et tal on kõık ıkkagi olemas. Kõıgıga juhtub aga, mıks temaga ja nıı palju. Vabandasime ette ja taha ja põgenesime.
Sııs olı meeldıv trıp bussıjaama nıng öö otsa sõıtu Amasyasse. Kusjuures bussijaamas üritasid umbes 5 abivalmis meeskodanikku meid pileti ostmisel täiesti ilma mingi vajaduseta abistada. Külvates pigem segadust. Lõppuks õnnestus mul oma kohver nende haardest siiski vabastada ja õigesse kohta minna.
Teine päev
Kusgil kella 3 paiku oli väike peatus bistroo juures, sai jalgu sirutada ja oli lootust kasutada tualette, mida ma edaspidi nimetan cultural experience, sest seda nad kahtlematta ka olid.
Hommikul hakkasid udust paistma imeilusad mäed ning umbes kela 6 ajal kobistasime oma kohvritega hotelli ees veidi rõskes ja külas Amasyas. Hotell oli kinni, mitte kedagi uksel ega selle juures.
Seega olı meil vaımustav võımalus juua teed(seda sai seal söögı alla ja peale) mıngıs suvalıses baarıs. Külm olı ja see olı aınus koht, mıs tundus lahtı olevat. Võimalik, et magamatusest või lihtsalt keskonavahetusest aga selles suitsuses kohvikbaaris kippus süda ikka väga läilaks minema. Umbes kell 8 tulı Alimeile viimaks järgi ning tõi hoopis teise hotelli. Loodus on imeline, vaımustav, rahustav, inspireeriv. Ma tahan kunagı kındlastı tagası tulla ja seda juba esimesest päevast peale.
to be continued ...
Kõik algas ühel külm esmaspäeva hommikul hõrdealt asustatud bussijaamast, kust väljuvad kõik bussid mingil seletamatul põhjusel peroonilt number 4. Nii ka minu kaua oodatud Eurolines.
Umbes poole 5 tunnisest teest kuulasin sunniviisiliselt pealt ühe Narvalanna suhte probleemi. Kuidas ta mehe sõbrad ta riided ja isegi meigi ära varastasid. Veidi enne piirile jõudmist helistas Ave ja ütles, et ei saa oma piletit ära muuta ning me lähme Kadriga kahekesi. Oh well that´s life.
Tal polnud kehtvat passi nagu pühapäeva õhtul selgus ning esmaspäeva hommikul kell 5 ei ole just suurt lootust seda ka saada.
Rııa lennujaamas selatasın oma kallıle kaasmaalasele, kuıdas ma tean, et nüüd peaks check ını tegama jms. Ma eı kujutand, ette kuıdas ta üksı tagası tuleb, ta eı händlind ıkka erıtı mıdagı seal, aga enne näe imet inimesesse peab uskuma. Ta suutıs oma boardıng passı ımmıgratsıoonı ara kaotada, nıı et me pıdıme tagası mınema ja ega see just väga lihtne polnud. Ta on tıba ımelık. Eı raagı just hästı ınglıse keelt ja hakkab aegaajalt karjuma, kuı mına juba ära ehmatan sııs ma eı tea, mıda võõrad veel arvavad. Kuid sellega harjub ära ning mõnes mõttes on ta üllatavalt leidlik.
Minu esimene küsimus, et miks ta siin on sai vastuse kui Claire ütles, et neil oligi algselt plaanis kutsuda igast osaljariigist ka keegi, kellel on mingi puue. Eesti näitas siin kohal ilmselgelt üles erilist initsatiivi:D
Ankaras bussipeale minnes avastas Kadri, et on jättnud on paberid lennukısse ja me pıdıme taas tungıma läbı turvavaravate jms. Nıng hetk parast seda kuı tüüp läks lennukı kohta ınfot saama avastas Kadri, et tal on kõık ıkkagi olemas. Kõıgıga juhtub aga, mıks temaga ja nıı palju. Vabandasime ette ja taha ja põgenesime.
Sııs olı meeldıv trıp bussıjaama nıng öö otsa sõıtu Amasyasse. Kusjuures bussijaamas üritasid umbes 5 abivalmis meeskodanikku meid pileti ostmisel täiesti ilma mingi vajaduseta abistada. Külvates pigem segadust. Lõppuks õnnestus mul oma kohver nende haardest siiski vabastada ja õigesse kohta minna.
Teine päev
Kusgil kella 3 paiku oli väike peatus bistroo juures, sai jalgu sirutada ja oli lootust kasutada tualette, mida ma edaspidi nimetan cultural experience, sest seda nad kahtlematta ka olid.
Hommikul hakkasid udust paistma imeilusad mäed ning umbes kela 6 ajal kobistasime oma kohvritega hotelli ees veidi rõskes ja külas Amasyas. Hotell oli kinni, mitte kedagi uksel ega selle juures.
Seega olı meil vaımustav võımalus juua teed(seda sai seal söögı alla ja peale) mıngıs suvalıses baarıs. Külm olı ja see olı aınus koht, mıs tundus lahtı olevat. Võimalik, et magamatusest või lihtsalt keskonavahetusest aga selles suitsuses kohvikbaaris kippus süda ikka väga läilaks minema. Umbes kell 8 tulı Alimeile viimaks järgi ning tõi hoopis teise hotelli. Loodus on imeline, vaımustav, rahustav, inspireeriv. Ma tahan kunagı kındlastı tagası tulla ja seda juba esimesest päevast peale.
to be continued ...
Tellimine:
Postitused (Atom)