pühad vs. pühad

Võimalik, et tegu oli järjekordse karmavõlaga söömata jäänud seaprae ees, kuid minu hingematvalt ilus ja hubane jõuluõhtu lõppes sinakaspunase silma ning paistes käega. Mitte, et ma oleksin Valgehobusemäel osalenud mingis suuremas baarikakluses või proovinud lumelauda(selleni ma kahjuks ei jõudnud). Piisas väikestest komplikatsioonides kelgujuhtimisel ning ma sain hakkama suurepärase kelgusaltoga. Aplaus. Esimesed tundaega polnud viga midagi, aga tänaseks olen ikka mõnus hiinakas.

Muidu on jõuldu tavaline aeg, pooled on vaimustuses ja teised sarkastilised. Minu jaoks pole jõulud kunagi väga suur heldimuse aeg olnud ja ma ei oska seda ka väga sügavalt põhjendada, või no ka lihtsalt ei taha.
Mõttepaus, seoses keskütte puudumisega tuleb mul hetkel ise maja küttesüsteemiga tutvuda.

Jõuluvaheaja kõige positiivsem osa on see, et saab rahulikult olla. Tuleb, ette ka meeletutses kogustes sugulastega koos istumisi, kuid need on tänaseks kõik üleelatud ning alati on võimalus telekavarju pugeda. Hetekel olen ma tabanud ikka päris mitu üllatavat tõlget, mille kõrval teetassike on ikka väga täpne ja mõistetav tõlgendus.
Mingis filmis sai USA suurusesr kaheksa 46, hämmastav. Sellest võiks järeldada, et tõlkija polnud filmi näinud ning oli arvatavasti üksik meesterahavas, kellel pole olnud naistega erilist kontakti või ta lihtsalt arvas, et kõik ameerikalsed on ülisuured.
Ma ei imestaks kui ma olin ainus, kes vaatas eile hommikul Farmi peoloomi. Polnud suurem asi film.
Mina kui linnalaps sain ikka tõsise üllatuse osaliseks, kui ma poolepealt vaatama hakates näen kahte lehma ning üks räägib, et tead poega ja teine, et jah isa. Esimese laksuga ma mõtlesin, et jälle mingi ebaõnnestunud tõlketöö, aga oh üllatust. Tegu oli "isaste lehmadega" või lihtsalt udaraga lehmadega. Kahtlustan siinkohal euronorme or smth ning vanemaid, tundub, et põlvkond, kes arvab, et piim tuleb poest on üleskasvanud. Palju õnne!

Wow indeed

Hibernating from now on

Ma olen järjekordselt jõudnud järeldusele, et klubid pole minu teema. Mitte, et mulle ei meeldiks tantsida või see, et inimesed õhtuti väljaskäivad, aga kui ma kolmapäeval Illukas rõdult alla vaatasin, siis see kõik tundus ülisürr. Kõik need purjus inimesed, kes ei saanud täpselt aru, mida nad teevad ja siis üliväsinud inimesed, kes lihtsalt tukkusid tuimade nägudega ning veel mõned, kes olid esimestkorda klubis ja tundusid oma kurguni kinninööbitud sviitritega väga kummalised. Ok aitab ühiskonnakriitilisusest, sest tegelikult oli ka neid, eks lihtsalt tantsisid ja chillisid ning ma olen juba varem märganud oma sotsifoobilisi kalduvusi, nii et äkki on viga minus.

Things to do:
buy some toothpaste
buy batteries for the alarm clock
get yourself fixed to fit the society


Täna sai kooliga viimaks kõik läbi ja kuigi ma fail´isin oma plaaniga täna enam mitte midagi teha on vaheajatunne täitsa olemas ning alati on homńe, kuhu saab lükata mitte-midagi-tegemist.

Don´t floccinaucinihilipilificate the value of Doing Nothing.

Elu on ikka veel täis üllatusi ja ilma nendeta vist hakkaks juba igav. Kusjuures kõige positiivsem on see, et need on viimasel ajal ka suhteliselt jõulu-positiivsed. Või vähemalt sinna poole. Mul õnnestus täna ka mõned jõulukingid ära osta, aega läks, aga asja sai. Lõunakas oli küll suht Murphy, kui sul midagi vaja on siis seda pole müügil ja kui sa selle teisest kohast ära ostad, siis tuleb välja, et neil ikka oli see müügil, aga kuna sellele tootele on hetkel allahindlus, siis oli see lihtsalt teise koha peale paigutatud. Geniaalne.

Tuba on mõnusalt piparkoogilõhna täis, so The Day is Saved thanks to Madli! Igatahes ei saa ta nüüd enam väita, et ta ei ole kunagi piparkooke teinud:D

Pidu,pidu,pidu,pidu
'
Teed on libedad

Tänase päeva kõige parem saavutus oli Grete ja Kaarli sünnipäevakaartide idee ja muidugi teostus:D
Mu telefon crashis reedel ja viibib nüüd paranduses, aga homme on lootust see isegi tagasi saada, mis oleks äärmiselt tore. Ma loodan, et neil on ka mu numbrid alles, sest see guess whose talking hakkab vaikselt ära tüütama. Kuigi ma sain Jaagult täna mõned numbrid. Jeiiii

Inimesed on minu jaoks jätkuvalt mõistatus ja selle mõistatuse lahendus näib liikuvat 2 sammu eest ära iga minu 1 sammu kohta. Igatahes tulevad üllatused sealt, kust poleks oodanud. Mõnikord tuleks tagant surkida, mõnikord poleks vaja, mõnikord on lootust, mõnikord on vale lootus, mõnikord üldse mitte ja mõnikord ütleb aeg.
Samas kahetseda saab ainult seda, mis tegemata jäi...
Ootan kolmapäeva
Ning hetkel seisneb minu elu kõige suurem dilemma selles, kas minna praegu dušši alla või hommikul või lasta loomulikel rastadel kasvada hmmm....
Side lõpp.

Heategevus

Bioloogia tööks õppimise edasilükkamine on järjekordslt väga pikale veninud. Mul on jätkuvalt väike lootus, et äkki keegi teeb midagi konspekti laatset, Või no samas ma toksin siin ise ka midagi, aga ei edene väga. Ma tegin täna isegi süüa, paneeritud lõhet, täitsa norms tuli.
Ja nüüd on see koht, kus kõik karnivoorid võivad mulle mu julmust etteheita.
Kui mul õnnestuks oma köha verekeskusetöötajate eest varjata, siis ma joiniks homme teiste doonoritega ja annaks ka veidi verd, et neil kellel vaja on oleks ikka saada.

By the way täna ja eile on olnud mingi teema jõulupakkidega, et annetaks selleasemel raha heategevusse. Mõnes mõttes ei ole ideel viga, ma ikka usun, et inimesed on ilusad ja head, aga ma isiklikult ei usu ühekordsetsse annetustesse. Endal võib ju pärast parem tunne olla, sest saab nimekirja " 24 heategu enne jõule" ühe linnukse jälle kirja, aga minu jaoks see midagi ei muudaks ja seda nimekirja ei ole ma ka teinud. Samas ma saan täiesti aru, et ka väikesed annetused on tähtsad ja aitavad, aga just see pealesurutud kommertslik heategevus paneb mind kõhklema selle vajalikkuses.
Koertevarjupaigas on koerad ka veebruaris ja septembris, aga siis ei reklaamita telekast, et tee head siis oled hea inimene ja kõigil on suva.
Kui keegi tahab hirmsasti heategevus teha, siis aidake vanal naabriproual tee lumest puhtaks rookida või viige oma koer pikemale jalutuskäigule. Aga seda ei viitsi keegi teha, sest selle eest tunnustaks meid vaid vanaproua ja me ei saa oma nime annetajate nimekirja, et kanditeerida aasta inimeseks 2009. Muidu saaks selle eest saab ka linnukse kirjapanna ning poleks vaja oma "mul on heategevuseseks vähe aega" rahaga kinnimaksta.
Vaadake enda ümber ja tehke seal head, mitte ärge alustage võõraste aitamisest. Kui see raha läheks loomadevarjupaika siis vähemalt pool kaoks kuhugi paberimajandusse. Nt emt 5kr annetussõnumist läheb alla poole tegelikku aitamisfondi, muu on vahendustasu jms., vähemalt hiljuti veel oli. Kuid need, kes väiksed kirju ei loe arvavad siiani, et annetasid 500kr lastehaiglale. Annetasid küll, aga umbes 350kr sellest hoopis EMT´le, eks neil ole ka seda raha vaja. Sellised vahejuhumid, mis aega-ajalt välja tulevad on arvatavasti üheks minu skeptilisuse põhjusteks. Kui keegi teeks ettepaneku minna vanadekodusse, loomadevarjupaika või lastkodusse appi, siis see oleks minu poolt paju tervitatavam. Selle puhul on ka omad agad, aga sellest juba järgmine kord.

Igatahes inimesed on jätkuvalt ilusad ja head lihtsalt oleneb valgusest

Supercalifragilisticexpialidocious

Tänasepäeva kokkuvõteks võiks öelda nagu juba pealkirjast paistab supercalifragilisticexpialidocious :D

Lõpp hea kõik hea ja kuulake jõululaule

small talk´ist spordini

Hetkel olen ma suhteliselt kaugel oma hiljuti esinenud tundmusest "peatage aeg, ma tahan maha!"
Kerige palun edasi ja kähku!!!, et ma võiksin kõik asjad, mida ma teha ei taha lihtsalt vahele jätta, kõik need small talkid.
Kes selle üldse välja mõtles ja miks inimesed neid pidada tahavad?
How are you? How´s the weather? How´s your family and life?
How about getting to the point now?

Anyway, muidu on elu ilus.
Võimalik, et ma kaotasin oma kõrvarõngad, kuid samas on veel väike lootus, et need jäid Sille või Marleeni kätte. Kehaline üldiselt sakkis, mitte et mul oleks midagi spordi vastu, seoses trenniskäimisega on see mulle isegi mingil määral rohkem meeldima hakanud, aga see praktikant ei lasknud mul 2000m ära sõuda.
Tänane tund oli lisaks veel täiega deja vu. Kui Elen ütles, et ta ei anna enam järgmisest aastast trenni siis kogu see tiinekate kamp hakkas vinguma, et ei taha seda uut ja tema on ikka parem. Samas nad vingusid tema kallal kui ta tuli. Mõne siia maani, et soendus ikka ei käi nii ja peaks olema samamoodi nagu varem. Tänane keka oli elavnäide, et inimesed on oma harjumuste ohvrid. Kommertsis oli selline kehaline (ilma soojenduseta)täiesti tavaline ja keegi ei kurtnud. Tähti on meid lihtsalt nii mugavaks harjutanud, või samas andnud meile valikuvabaduse sportida enesetunde järgi.

Perfect example of a Bad Hair Day :D

Random facts about my Monday:
Ärkasin üles, pesin, panin riidesse, sõin, jõin kohvi, kool e. palju jõululaule, kirjand, mata, palju kartuleid e. koolisöök, suveniiripood, trenn, jalutuskäik koju, õhtusöök, palju tähtsaid asju, mata, pessu, magama:DDDD

Kirjaniku minust ei saa, see on nüüd kindel. Sellegi poolest ma loodan, et see kirjand nüüd kõige hullem ei tulnud, aga paras soolikas kindlasti. Matemaatika konsultatsioon pärast proovikirjandit pole kindalti kõige targem valik, täielik aju surm.
Peavalude hooaeg jätub täielrinnal, hetkel näib tõhusaim ravi uni, aga sellega on natuke kitsas käes.
Ma tahaks karjuda, aga üksi oleks veits imelik keset päeva, kuid kui keegi on veel huvitatud siis annab äkki korraldada.
Nirk võitis selle balliteema ära ja mul on ülimalt hea meel, ta oli nii armas. Minul õnnestus sellega seoses muidugi taksot mängida :D
Täna õnnestus esimest korda ajaloos ka Gregi ja Susanne kingitused ära osta enne kui ma ilmselgelt hiljaks olen jäänud, kas ma pole mitte tubli.

must roosiõie tee meega, nämma ...
Nüüd veel mõned puutujad ja urnid ja ... ja...

Fairy- tale

Sometimes our destiny plans a different route, or turns the dream around, as if it were a riddle, and fulfills the dream in ways we couldn´t have expected.


************************************************************************
We may step through the invisible mirror in the air and enter the fairy-tale we are meant to live, but which we forgot.

***************************************************************************

Ma tahan olla õnnelik just nüüd ja just praegu :D

Tänane päev andis võrreldes paari eelmisega mõnusa positiivse laengu ning nädala lõpuni pole enam palju jäänud.

Ma ikka ei saa üle, et Teele sai 20.

Ütle, kes su sõbrad on ja ma ütlen, kes sa ise oled.
Facebook´i quiz ütles, et 15, kuigi ma pakun seda on ikka liiga vähe. Eks ta siis jääb sinna 19 ja poole peale. Polegi nii hull ja HIV´i mul ka pole. Kui oleks siis selle HIV´i tädi jutu järgi oleks mul pool elu juba läbi.
Enne tuleb mul igal juhul ajalugu ja bioloogi ära õppida, sellest ei päästa mind enam suhkru- ega langetõbi.

Peavaludehoog on kergelt raugenud, mis on äärmiselt poitiivne. Eile sai siis hooaja koma maha pandud ja täitsa lõbus oli. Sauna me kahjuks ei jõudnud, aga tantsida sai see eest pool ööd ja mõned veel kauemgi. Kuigi ma ei kujuta hästi ette, kuidas ma Otti norskamist ja täisvõimsusel kõlareid arvestades üldse magama jäin. Jõulupidude hooaega sai, aga ühtlasi avatud ja kui keegi soovib omale metallist suusatavat lumememme siis olge lahked. Mul on pakk ka veel alles :D
Lauri sünnipäevale ja Irl seminaarile ei õnnestunud jõuda, aga järgmine kord. Millegi pärast toimuvad kõik asjad alati korraga.
Kaasa arvatud lumesulamine, mis tähendab, et missioon "Kummikud" vajaks suuremat tähelepanu.
Hoolimata kergest väsimusest on mul lihtsalt üli-üli-üli hea tuju.

Mõnusat pühapäeva

Random

Ma olen ära joonud umbes 3 tassi, mustika-vaarika ülitervistavat vitamiinidest pungil, teed. Don´t feel any better.
See peaaegu haige staadium häirib mind kohutavalt. Kuna ma juba poole päeva pealt koolist põgenesin sain natuke magada, aga uni on ikka :D
Kuidagi ei viitsi oma asjadega pihta hakkata oeh... samas ega erilist valikut ka pole.
Ning see Türgi reisikiri on ka tiba poolik, ma kardan, et ma unustan pooled asjad ära enne kui see kunagi paberile saab.
Kiisu ärkas, ma lähen lasen ta välja ja hakkan õppetöögapihta, või vähemalt plaanis on pärast tassikest teed...

Türki-minek, olek, tulek

Kuı nüüd ausalt kõık ära rääkıda nii nagu oli...
Kõik algas ühel külm esmaspäeva hommikul hõrdealt asustatud bussijaamast, kust väljuvad kõik bussid mingil seletamatul põhjusel peroonilt number 4. Nii ka minu kaua oodatud Eurolines.
Umbes poole 5 tunnisest teest kuulasin sunniviisiliselt pealt ühe Narvalanna suhte probleemi. Kuidas ta mehe sõbrad ta riided ja isegi meigi ära varastasid. Veidi enne piirile jõudmist helistas Ave ja ütles, et ei saa oma piletit ära muuta ning me lähme Kadriga kahekesi. Oh well that´s life.
Tal polnud kehtvat passi nagu pühapäeva õhtul selgus ning esmaspäeva hommikul kell 5 ei ole just suurt lootust seda ka saada.
Rııa lennujaamas selatasın oma kallıle kaasmaalasele, kuıdas ma tean, et nüüd peaks check ını tegama jms. Ma eı kujutand, ette kuıdas ta üksı tagası tuleb, ta eı händlind ıkka erıtı mıdagı seal, aga enne näe imet inimesesse peab uskuma. Ta suutıs oma boardıng passı ımmıgratsıoonı ara kaotada, nıı et me pıdıme tagası mınema ja ega see just väga lihtne polnud. Ta on tıba ımelık. Eı raagı just hästı ınglıse keelt ja hakkab aegaajalt karjuma, kuı mına juba ära ehmatan sııs ma eı tea, mıda võõrad veel arvavad. Kuid sellega harjub ära ning mõnes mõttes on ta üllatavalt leidlik.
Minu esimene küsimus, et miks ta siin on sai vastuse kui Claire ütles, et neil oligi algselt plaanis kutsuda igast osaljariigist ka keegi, kellel on mingi puue. Eesti näitas siin kohal ilmselgelt üles erilist initsatiivi:D

Ankaras bussipeale minnes avastas Kadri, et on jättnud on paberid lennukısse ja me pıdıme taas tungıma läbı turvavaravate jms. Nıng hetk parast seda kuı tüüp läks lennukı kohta ınfot saama avastas Kadri, et tal on kõık ıkkagi olemas. Kõıgıga juhtub aga, mıks temaga ja nıı palju. Vabandasime ette ja taha ja põgenesime.

Sııs olı meeldıv trıp bussıjaama nıng öö otsa sõıtu Amasyasse. Kusjuures bussijaamas üritasid umbes 5 abivalmis meeskodanikku meid pileti ostmisel täiesti ilma mingi vajaduseta abistada. Külvates pigem segadust. Lõppuks õnnestus mul oma kohver nende haardest siiski vabastada ja õigesse kohta minna.

Teine päev
Kusgil kella 3 paiku oli väike peatus bistroo juures, sai jalgu sirutada ja oli lootust kasutada tualette, mida ma edaspidi nimetan cultural experience, sest seda nad kahtlematta ka olid.
Hommikul hakkasid udust paistma imeilusad mäed ning umbes kela 6 ajal kobistasime oma kohvritega hotelli ees veidi rõskes ja külas Amasyas. Hotell oli kinni, mitte kedagi uksel ega selle juures.
Seega olı meil vaımustav võımalus juua teed(seda sai seal söögı alla ja peale) mıngıs suvalıses baarıs. Külm olı ja see olı aınus koht, mıs tundus lahtı olevat. Võimalik, et magamatusest või lihtsalt keskonavahetusest aga selles suitsuses kohvikbaaris kippus süda ikka väga läilaks minema. Umbes kell 8 tulı Alimeile viimaks järgi ning tõi hoopis teise hotelli. Loodus on imeline, vaımustav, rahustav, inspireeriv. Ma tahan kunagı kındlastı tagası tulla ja seda juba esimesest päevast peale.
to be continued ...

Eilse päeva tipphetke oli see, kui mingi keskeakriisis ülesmukkitud tädi teatas uhkelt, et neil on pesumasinaparanduses ikka väga pikkad järjekorrad. Mind ausalt ei huvita nende järjekorrad, ma tahan lihtsalt oma pesumasinat juba tagasi!!!!!
Õnneks Teele oli nõus mind natuke toetama ja äkki mul õnnestub täna oma miljoni asjaga teda külastada:P Muidu ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas ma sinna Türki lähen, kaks kätt taskus.
Eilne klubiõhtu läks minu meelest täitsa hästi. Teele suutis mind veenda autost loobuma, mis tähendas, et ma tarbisin üle hulga aja jälle vägijooke. (tegelikult hakkas see juba teisipäeval Siimu maal) Ausalt öeldes pole ma väga alkoholisõber, eriti kui asi puudutab mingit müstilst punast likööri, mille lõhn on selle ainus pluss. Ning tegelikult on alkohol halb, või vähemalt tekitab minus teatud põhjustel külmaväriaid. Eriti kui ma näen, et inimesed ei oska sellega piiripidada ja ma tean, kuidas nad võivad lõpetada ning enda ja teiste elu sellega ära rikkuda. Kahju on, aga see on kõigi vaba valik kuidas nad oma elu elavad.
Debatt oli päris naljakas, nad ikka üritasid seal tõsised näida aga tundus, et mõtted oli hea, aga pool läks sõnastusega kaduma. Ning Vanaselja võiks vabalt oma jutusaate teha, tal tuli päris hästi välja.
Ning kui majanduskriis enam elada ei lase saab alati lokkitange siidri vastu vahetada.
Ma lähen ründan nüüd Vanemuise kostüümilaenutust ja toidupood ning siis hakkame Nirgiga issile torti tegema :D

have a wonderful day

Mul on järjekordselt uneaeg, aga ma tean, et kui ma nüüd alla vannun sellele blogimisele siis sinnapaika ta taas jääb :P
Tegelikult on kõiges süüdi see, et ma oma äratuse 2 tundi varasemaks panin, kella keeramine ei kuulu minu parimate oskuste hulka.
Igatahes selgus, et pandimaja on esmaspäeviti kinni, kes veel minna tahavad siis teadke. Daciat ma omale ka ei saa :´(
Tänane hääletamine feilis ka umbes kahesajaga. Kui pidada keskiseks 10 minutit siis nüüd sai see ikka kõvasti ületatud. Sõrmed kanged, külm ja niiskus kontides ning vihmavari ei pidanud enam ammu. Õnneks pidas siiski lõpuks üks tore mart???, keegi kinni. Kusjuures kõige positiivsem lisaks soojale autole oli veel see, et ta viis mu Estonia pst ära ka kuigi ta pidi ise hoopis teises suunas minema.
Tänu minu "väiksele" probleemile jäin ma ka kohtumisele hiljaks, aga nad ei tundunud väga pahandavat:D
Igatahes olen ma tänaste otsuste põhjal eesti gruppi youth leader, mis on päris lahe.
Kui ma kunagi veidike ärksam olen siis ma kirjeldan ka ühe meeldiva neiu inglise keele oskust, mille peale Timma minestaks ja Kalme lahkumis avalduse annaks.

Seniks head ööd!

Ma tõesti ei maganud lõunani vaid veidi veel ja kella keeramine ei aidanud ka asjale sugugi kaasa. Koristamise(mille tulemused on hetkel veel vaid aimatavad)tagajärjel leidsin ma ühe küünlamaja ja nüüd on kuidagi jõulutunne. Alt köögist tuleb kohe-kohe valmiva õunakoogi lõhna, issi lubas minu tungival pealekäimisel glögi teha ja varsti saab sauna ...
Samas olen mina ju see Grinch, kes alati vingub, et juba on jõulupakkumised ja reklaamid.
Me ei ole ikka veel suutnud Teelega leida kinnomineku aega, mis mõlemale sobiks ja see on tegelikult ikka päris kurb. Asti kallike lubas Nirgile varvaskingi laenata, nii et ma peaks vic olema valmis teda nüüd iga hetk traumapunkti viima :PP Tegelikult on mul temasse ikka usku ka.
Homme siis Tallinnasse, kuna mu majanduslik olukord on alla igasugust arvestust tuleb vic kasutada vana hea pöidla abi ning elu on taaskord seiklus. Neile, kes nüüd muretsema hakkavad, ei ole minuga siiani veel midagi hullu juhtunud. Viimase korrad (Nirgiga koos) oleme sattunud "meeletult ohtlikule" lapsi vedavale ekskursioonibussile, sinisele kastiautole aastast 1965 ja kellegi vanaisale, kes nägi välja nagu jõuluvana. uuuu scary ....
Samas arvatavasti ma alles kogun oma karmavõlga.

Mõnusat pühapäeva!

You Are 50% Normal

While some of your behavior is quite normal... Other things you do are downright strange You've got a little of your freak going on But you mostly keep your weirdness to yourself

How Normal Are You?

Esimene avalik blogi

Tegelikult on mul juba ammu uneaeg, või vähemalt peaks olema.
Uurisin seda klassiblogi ja leidsin, et ma olen ikka veits outsider küll :P Peaks Ztinnule kirjutama, tema vist modereerib meil seda asja. Kuid samas aega on selle kiire asjaga. Avalike blogidega on see asi, et idee poolest peaks sinna midagi kirjutama, et mis täna põnevat juhtus ja mida ma elust arvan. Kuid arvestades minu keskmist blogimise aktiivsust ei hakka see just väga tihti juhtuma. Pluss enamus sissekannetest on stiilis "stream of consciousness" ja komasid ei hakka ma ka väga aktiivselt kasutama.

Tänane sisutihe päev lõppeb suhteliselt sellega, et enamus asju on ikka tegemata. Inglise kirjanduse essee on lõpusirgel, aga poolik
tõlke värk on ka poolik + segane
toas valitseb jätkuvalt kaos
pesumasinaga on toimunud areng, see on teel parandusse
DVD lugeja on ametlikult katki, kuid Nirgil tuli mõte see pandimajja viia, ei tea, kas nad kontrollivad seal, kas see töötab?
auto on endiselt samas seisus, aga midagi hullu pole, ühtegi külge pole maha sõidetud :P
meister ja margarita lebab puutumatult laual
minu botaanikukülg hakkas tegelema eksperimendiga "palm" kusjuures juba 24h jooksul on see taimeke oma lehed akna poole sirutanud, hämmastav + ma isegi kastsin teda.
homne võiks veidi sisutihedam tulla(esimene samm selle poole oleks mitte lõunani magada), kuigi samas järgmine nädal on juba overbooked, veidi higamisaega kuluks ära
esmaspäeval akende pesu, tallinnasse
teispäeval Lingi maale
kolmapäeval Lingi maal, trenn, Madli ja Minni ettendus
neljapäeval IRL värk
reedel Teelega kinno, kui ta just väga, väga väsinud ei kavatse olla

Sweet dream!