Hetkel olen ma suhteliselt kaugel oma hiljuti esinenud tundmusest "peatage aeg, ma tahan maha!"
Kerige palun edasi ja kähku!!!, et ma võiksin kõik asjad, mida ma teha ei taha lihtsalt vahele jätta, kõik need small talkid.
Kes selle üldse välja mõtles ja miks inimesed neid pidada tahavad?
How are you? How´s the weather? How´s your family and life?
How about getting to the point now?
Anyway, muidu on elu ilus.
Võimalik, et ma kaotasin oma kõrvarõngad, kuid samas on veel väike lootus, et need jäid Sille või Marleeni kätte. Kehaline üldiselt sakkis, mitte et mul oleks midagi spordi vastu, seoses trenniskäimisega on see mulle isegi mingil määral rohkem meeldima hakanud, aga see praktikant ei lasknud mul 2000m ära sõuda.
Tänane tund oli lisaks veel täiega deja vu. Kui Elen ütles, et ta ei anna enam järgmisest aastast trenni siis kogu see tiinekate kamp hakkas vinguma, et ei taha seda uut ja tema on ikka parem. Samas nad vingusid tema kallal kui ta tuli. Mõne siia maani, et soendus ikka ei käi nii ja peaks olema samamoodi nagu varem. Tänane keka oli elavnäide, et inimesed on oma harjumuste ohvrid. Kommertsis oli selline kehaline (ilma soojenduseta)täiesti tavaline ja keegi ei kurtnud. Tähti on meid lihtsalt nii mugavaks harjutanud, või samas andnud meile valikuvabaduse sportida enesetunde järgi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar