Ma tõesti ei maganud lõunani vaid veidi veel ja kella keeramine ei aidanud ka asjale sugugi kaasa. Koristamise(mille tulemused on hetkel veel vaid aimatavad)tagajärjel leidsin ma ühe küünlamaja ja nüüd on kuidagi jõulutunne. Alt köögist tuleb kohe-kohe valmiva õunakoogi lõhna, issi lubas minu tungival pealekäimisel glögi teha ja varsti saab sauna ...
Samas olen mina ju see Grinch, kes alati vingub, et juba on jõulupakkumised ja reklaamid.
Me ei ole ikka veel suutnud Teelega leida kinnomineku aega, mis mõlemale sobiks ja see on tegelikult ikka päris kurb. Asti kallike lubas Nirgile varvaskingi laenata, nii et ma peaks vic olema valmis teda nüüd iga hetk traumapunkti viima :PP Tegelikult on mul temasse ikka usku ka.
Homme siis Tallinnasse, kuna mu majanduslik olukord on alla igasugust arvestust tuleb vic kasutada vana hea pöidla abi ning elu on taaskord seiklus. Neile, kes nüüd muretsema hakkavad, ei ole minuga siiani veel midagi hullu juhtunud. Viimase korrad (Nirgiga koos) oleme sattunud "meeletult ohtlikule" lapsi vedavale ekskursioonibussile, sinisele kastiautole aastast 1965 ja kellegi vanaisale, kes nägi välja nagu jõuluvana. uuuu scary ....
Samas arvatavasti ma alles kogun oma karmavõlga.

Mõnusat pühapäeva!