Hoolimata aktiivsest nolife'imisest käisin ma täna TÜ raamatukogus Umberto Ecot kuulamas. Päris huvitav oli.
Kuigi tegelikult avastasin ma selle paari tunni jooksul hoopis midagi muud. Nimelt tundub, et intelligentne eestlane on nii arg või aeglane, et selle ajaga, mis tal kulub, et küsida midagi asjalikku annavad oma mõtteavaldustele voli mitmed inimesed, kes seda kindlati kohe tegema ei peaks. Kusjuures sellised küsimused jätkusid ka pärast seda, kui semiootik oli just selgelt öeldnud, et "It is none of your business." (vihje, vihje, vihje, küsige teema kohta või mõelge enne vähamelt välja, mida te teada tahate... ja kui selle küsimuse vastus midagi juurde ei anna siis äkki pole mõtet küsida)Mõneti piinlik oli näha, et inimestel ei ole ikka mitte midagi küsida, aga ikka nad üritavad ja veel vigases inglise keeles või mingis kõigile segaseks jäävas vene-eesti segus.

Vihma tugevus on võrdelises seoses elukoha kaugusega, kuna nulliga läbi korrutades kaob vihmavari ära.