' ' ' ' '
"Vaikne pulm" oli üle ootuste hea, mulle on teatud põhjustel jääänud pöffi filmidest halb mulje. Kuid tänane, natuke liiga kuuma teed ja jahtunud muffineid täis õdus filmiõhtu oli täitsa tore. Natuke kurb lõpp maha jäetud külast ning purunenud unistustest ja elust jättis sünge üldmulje, kuid peateema oli suhteliselt naljakas. Väikese rumeenia (kui ma ei eksi) küla elanike tegemised ja toimetused, mis viivad pulmadeni ning kuidas neid siis Stalini surma tõttu vaikuses peetakse. Noad ja kahvlid korjati vaikuse tagamiseks juba alguses peolauast ning lastel seoti suud kinni, pillimehed mängisid oma instrumenet vaid näiliselt ja publik elas häälekust teeseldes kaasa. Melu missugune. Kuigi kogu see komenjant oli suure naljana ülesehitatatud oli pruut see, kes nägi asju realistliku pilgu läbi. Teda kummitas elmisel päeval mõrvatud õe kaotusvalu ning ähvardav vaikus nende avavalsi ajal.

Koju jõudes kriiksatas aiavärav kinni ning samal hetkel kustus tänavalatern naabermaja ees ning selle all säranud klaasikillud. vaikus.