Aga vahel peab hetkeks seisatama... lihtsalt keset inimmasse peatuma ja kuulatama ...vaatama pisi asju ning isegi kui kõik vaatavad, et mida sa teed või pomisevad midagi habemesse või salli... mis siis?
Tegelelikult on need vaid möödujad ja nendega koos möödudes kõnnime ise ka ju oma elust ja hetkedest mööda.
Õhtune tulede mäng Emajõel ja kollakad pargituled ning mõned kergelt külmunud lehed. Ja vanatädi, kes õunu jagab ning inimesed, kes olemas on.

It´s not what you think, it´s how you think.