Hei!

Neile, kes muret tunnevad siis jah ma olen elus, jah ma olen raamtauid müünud ja vabandust, et ma pole eriti vastu kirjutanud. Pärast 13 tundi jooksmist tahaks lihtsalt magada:D
Tänase päeva üks parimaid hetki oli lõuna. Kujutate ette küll, vaikus -- mõni üksi inimene liikumas, mina oma võileivaga, vanem meesterahvas jalutab koeraga mööda ja lehvitab, lapsed kilkavad naabermaja hoovist... ja siis kihutab kohale politsei auto ja vaevalt on tüüp jõudnud autost välja kui tuleb kohale ka teine :D
Jess! Ma olin suutnud järjekordselt oma "võileiva söömisega" kõnnitee äärel mõnes vanaprouas kahtlust äratada.

Failiure will never overtake you if your determination to success is strong enough.

Müümine ei ole lihtsalt, palun ostke see toode vaid pigem suhtlemine ja vajaduse leidmine ning kokkuvõtteks ostavad need, kelle sa alguses tahtsid vahele jätta või, kes tundusid kurjad või mingil moel " nemad nüüd küll ei osata" tüüpi :D Küsisin isadelt tavaliselt, et kas nemad vastutavad hariduse eest või see on rohkem emade teema ning tavaliselt nad ütlevad, et jah, ma kutsun Mrs Jonesi või we´re not intereted. Täna sattus  üks mees sellest küsimusest väga segadusse ning hakkas arutlema, et ma pole selle peale isegi mõelnud ning rääkis mulle pikalt kuidas nad naisega lahutavad ning, kes millega tegeleb.  Tal oli lihtsalt vaja kellegagi rääkida.

Ah ja nägin täna ka ühte noormeest, kes Kirbisid müüb ja vahetasime müüginippe:D aga ta on alles alagaja võrreldes kogu selle kupatusega, mis ma juba õnneks olen omandanud.

With love, 
Liiis

Liisi