Jõudsin Puurmanist koju ja hakkasin koristama. Mind on viimasel ajal tabanud vajadus korra järele. Olen oma to-do listi organiseerinud umbes miljon ja kaks korda viimase paari päeva jooksul ning korrastanud raamaturiiuli ja riidekapi.
Seda võiks pidada normaalseks, aga tegelikult on see minu viis põgeneda. Mul on lihtsalt nii palju asju, mis tuleb ära teha, et paljalt neile mõtlemine on väsitav. Nii ma siis olen väsinud asjadest, mis tuleb ära teha. Kusjuures tegelikul tenamik neis on toredad ja ma tahaks neid teha, aga ma ei suuda kohe kuidagi alustada.

Tegelikult on elu lill.