Vahepeal mulle tundus mõttetu lihtsalt inimestega kokku saada ja kohvitada ja arutada, mis kellegi elus toimunud on. Kuid täna kirjade laviinis tuhnides tundus, et kuradi tore oleks kui keegi vahel lihtsalt kirjutaks ka kirjutamise pärast, mitte ainult sellepärast, et vaja on. 

So many thing so little time. Tegin nimekirja asjadest, mis vajavad enne minu ära minekut tähelepanu ning tundub, et ka suvi  Eestisse jäädes oleks sisustatud.
Vahel mulle tundub, et  naeran ja nutan vaheldumisi ja risti vastupidi iggasugusele loogikale. Lisaks sellel sööb unetus seest. Vähemalt tõenäosus sai täna loodetavasti tehtud:D